abstraktne ekspressionism - action painting...

pintsli jätsin seekord kõrvale - kasutasin käsi ja teate kui lõbus oli neid pärast puhtaks saada...käsikäes - minu vasak valge ja parem must...aga kui päris aus olla, siis pole ma kunagi mingitest ebamäärastest joontest ja ristkülikutest, mis kokku teeb vaid ühe suure segaduse, kunagi lugu pidanud...värvi raiskasin ka ülemäära palju...esmalt ongi vist eesmärgiks saavutada tehniline täiuslikkus - maalida nii, et tulemus on foto...järgmine aste on luua midagi originaalset...midagi, mis sügavalt lõikab...maalida emotsioone nii, et see tekitaks vaatajas veelgi tugevamaid emotsioone...ja tahtsin selle jutuga jõuda abstraktse ekspressionismini - see on läinud äärmustesse, mille tagajärjel on see stiil lihtsalt steriilselt igavaks muutunud...(seda kritiseeris philip guston...mina olen temaga lihtsalt nõus...)...igast asjast on võimalik leida sügavamaid mõtteid - see nö peeglivärk...nii ka abs. ekspressionismi korral võib tõlgendada alateadvuslikke sümboleid (c. g. jung - psühholoogia sulandub kunsti) vmt...mida abstraktsem, seda rohkem on võimalusi, miski pole vale...aga puht visuaalses mõttes ma seda endale seinale igatahes ei paneks...
jutt sai segane, sest pole neid asju veel enda jaoks valmis mõelnud...
...aga tegelt on see päris huvitav fenomen - et paljud nö "kunstiinimesed" armastavad riietuda musta...