illustratsioon...

doris kareva...

"Mis see on, mis elu külge seob?
Nelja seina, nelja silma peod.
Pihkudesse püütud kõrgepinge.

Enne veel, kui käsu andnud koit,
lahkud tabamatul tantsusammul.
Lumevesi on su lemmiktoit.

Valged õied puhkevad su kannul."

"aega oli piisavalt...

klaas pani silmad valutama - nagu ere valguski, mida ta läbi laskis...
maa võtab inimeselt ära palju, mis teda muidu huvitavaks teeb, röövib talt maske, komplekse ja poose...see kohutav, kohutav maaelu!
ent peagi õppis ta välise hoolimatuse maski alt eristama midagi hoopis huvitavamat...
linnas võib kõike...
kõrbe teeb ilusaks teadagi mis...kuid aguli?
vist väike kohvik, mille avastad juhuslikul hulkumisel...
..."